4. koosolek ehk kuidas kirjutada reportaaži

(Meri täna lõuna ajal Sõrves. SL Õhtulehe foto).

Täna kogunes lisaks minule toimetusse veel viis vaprat inimest, kes trotsides tuult ja vihma (mõni ka karke) jõudsid ilusti järgmisele meediaklubi koosolekule.

Täna siis kõnelesime veidi reportaažist. Andsin lehekesed näpunäidetega. Kes soovib veel saada, peab minuga ühendust võtma. Siis nii harjutamise mõttes kirjutasime täna hommikust reportaaži ja selgus nii mõndagi põnevat: kriiskavad äratuskellad ja õed-vennad, soojad mõnusad pannkoogid, mida siiski ei ole sulle nõus andma oma kallis lähisugulane, karkudega komberdamine, põrandal roomamine, koosolekule minek jne.

Järgmine kohtumine sai kirja 23. veebruariks. Ikka kell 12.30.

Kahest hetkel veel täiesti õhus rippuvast ideest oli ka juttu. Nimelt kuulsin, et aastaid on Põltsamaa koolis peetud meediakonverentse noortele (mõni ehk teist teab seda juba). Arutasime veidi, et kui on võimalik, siis kas me võiks kah minna kuulama. Tundus, et huvilisi oli. See peaks toimuma kunagi aprillis. Lähemalt asjast siis, kui see muutub ka reaalsemaks. Et hoian lihtsalt siis igaksjuhuks silmad lahti.

Teine idee oli seotud mõne teise maakonna meediaklubiga kohtumise kohta. Tundus, et see idee pakub ka huvi. Et siis sellest ka täpsemalt, siis kui on ka midagi reaalset välja pakkuda.

Teemadest:
(loodetavasti saab kõik õigesti kirja, suutsin totaalse sigri-migri enda lehel kokku kirjutada)

• Võimlemis- või tantsupalavik, mis haarab terveid koole. Ehk siis üle-koolilised võimlemisvõistlused. Liina kirjutab umbes 2500-3000 tm oma koolis kava valmimisest reportaaži. Viivika kirjutab teise sama pika. Tähtaeg on üldiselt neljapäeva pärastlõuna. Aga ma ei tea, Liina, äkki tahad veel loole lisada midagi pärast võistlust (näiteks, mis koha saite). Et siis reede varahommik oleks nagu viiiiiiiimane tähtaeg.
• Kristiinel on isikulugu soolas. Sellega on nüüd veidi aega, aga kirjuta ära ja saada ära ("mis täna tehtud, see homme hooletu" :)). Kohe ei saa seda panna, sest võimlemislood tulevad enne ja teiseks, alles oli sama kooli õpilasest isikulugu. Peab väikse vahe sisse jätma.
• Reedel on Aravete keskkoolis Talendijaht. Mirjam vaatab, et kui on lahe üritus, kus tehakse väga kummalisi asju, mis võiksid huvi pakkuda ka teistele Järvamaa õpilastele, siis kirjutab väikse loo sellest. Uuri ka, et kes teeb pilte kohapeal igaksjuhuks.
• Triinu uurib tuunijat-poissi, et kas saaks teha mingi autoehitaja-noormehega loo. Ja kui on uuritud, siis annab ka mulle teada, et kas saab loo ja mis ajaks.
• Doris hoiab silma peal oma kooli poistel, kes viiakse nüüd kohustulikus korras KUMUsse, sest nad ju muidu kuskile ei saa. Sellest võib teha ka ainult sellise uudise, ehk ainult 2000 tm näiteks, aga kui on rohkem kirjutada, siis võib ka pikema loo teha. Vaata, et kuidas see läheb neil ja mis toimub. Ja anna teada. Lugu tuleks ikkagi praktiliselt kohe (1-2 päeva, max 3) pärast käimist kirjutada. Muidu kaob uudislikkus.
• IT-gurud: Liina otsib ühe, Käty teise näite. Oluline on, et nad mitte niisama ei istuks pooled ööd arvuti taga, vaid teevad seal ka midagi kasulikku (teistele kodulehti jne.). ja mida nad siis teevad, kuidas leidnud arvuti enda jaoks, kes õpetab, kas koolitööd ei sega? jne. Kumbki lugu nii 3500 tähemärki. Andke selle nädala jooksul teada kas leiate kellegi.
• Spikerdamisvõimalused. Kõik kirjutavad lühidalt üles erinevad võimalused, mida on nemad kasutanud või kasutanud keegi teine. Saadavad spikerdamisviisi lühikirjelduse ja lühikese märke, miks see on hea viis ja mis on miinused. Kui teate, et on ka vahelejäädud, siis märkige ka see ära. Aga muide, kui palju üks spikker võib maksta? Kas keegi oskab mulle kirjutada selle kohta midagi? Tähtaeg 31. jaanuar.
• Koolis hirmutavad küljed. Kõigil taas võimalus koguda näiteid. Loo ülesehitus sarnane iluapsudega, kus oli samuti erinevaid näiteid kogutud kokku. Ühelt poolt see, kuidas õpetajad hirmutavad ja terroriseerivad õpilasi (karjumine ilma põhjuseta, solvamine, kiusamine, füüsiline vägivald). Teiselt poolt aga õpetaja kannatused koolis (kuidas õpilased õpetajat solvavad, kiusavad jne). Näited olgu konkreetsed. (Näiteks: "Oli eestikeele tund. Poisid kihistasid naerda. Äkki õpetaja röögatas minu peale, et ma istuks ilusti. Ma ei teinud midagi. Ma ei julge enam sinna tundi minna." Merili. 16. Paide. ). Õpetajate poole pealt soovitan küsitleda õpetajaid, kellega läbi saate ja küsida neilt ka, milliseid teisi juhtmeid teavad koolist. Me ei ju ise ei tea, mis neid riivab ja solvab ja neile haiget teeb. Aga nõudke konkreetseid näiteid. Sellega pole midagi teha, kui ta ütleb lihtsalt, et lapsed sõimavad õpetajat. Tuleb öelda siis kuidas, millal, kui vanad jne. Plaan siis jagada leht kaheks. Ühele poole juhtumid, kus kannatavad õpilased, teisel pool aga õpetajad. saatke lood mulle mailile 4. veebruariks. Alati võite saata ka varem. Võite saata ka jupi kaupa. Iga jutu all olgu vähemalt siis allika nimi ja klass. hea kui ka elukoht.
• ja lõpuks...kerkis üles veel mitmeid teemasid, mida tuleb veel uurida enne, kui midagi kindlat öelda saab. Näiteks võite minna õppima skateparki rulatamist, kellegi juhendamisel või siis parkouri proovima (Liina oli väga innukas ja need on ka tema välja pakutud teemad. Hakka trenni tegema!.) Türi skatepark on ju terve aasta avatud, et sinna võite jalamaid minna õppima mitmekesi, aga parkouri ehk proovida parema ilmaga. Kõige selle tulemusena võiks valmida vahva reportaaž.
• Viivikal on veel ka suhteteema ripakil. Anna teada, mis sellest saab.

Hm...nüüd sai vist peaaegu kõik. Arutasime ka lugeja-uuringut. Vaatan, mis sellest saab.